Eesti ilusa septembripäeva 10-tunnine TET

Ootamatult läks Septembris ilm ilusaks ja plaanisime perega nädalavahetuse veeta Muhumaal. Haarasin kaasa oma 2002 KTM 640 Adventure tsikli. Tallinnasse tagasituleku päeval võttis kallis abikaasa mu auto pluss treileri ja mina startisin tsikliga kodu poole — läbides kolm erinevat TET lõiku.

400 km 100% TET 10h

Muhumaa

Muhu TET on nagu Dr Jekyll and Mr Hyde. Enamus on lihtne ja maaliline, aga loodes on üksjagu muda, rööpaid, metsaveoteid, muda jne. Päev varem olin seal suures hädas ja hakkasin väga kahtlema oma võimes üldse TET’i sõita. Üleujutatud pehmed rannakarjamaad, poolemeetrise sügavusega porimülkad, kust on 550-pealine lihaveiste kari hiljuti läbi soperdanud. Järgmisel hommikul oli aga tuju taastunud ja otsustasi et sõidan Tallinnasse — mööda TET’i nii kaugele kui jõuan ja siis lõpuni sõidan suurtel teedel.

Oma pika Tallinnasse sõitmise päeval tegin vaid Muhu lõunaosa, mis lihtne (va üks kõrgepingeliini alune lõik). Mõnus eine perega Lõunaranna sadama Kalarestos ja edasi!

Muhu TET lõunapoolne osa on lihtsam kui loodes, veidi raskem lõik kõrgepingeliini all on siin märgitud

Muhumaa kaguosas on tore pikk munakivitee, täisnurkse kurviga

Eestis pole kombeks mootorrattaid eelisjärjekorras praamile lasta. Kui piletit pole, peab tuksuma üldjärjekorras. Kuna samal nädalavahetusel oli Orissaares Karavanide klubi hooaja lõpetamine (olin üllatunud kui palju on Eestis karavane), siis läks ülesõiduga veidi kauem.

Peale väina ületust jätkus väga lihtne sõit mööda vana raudteetammi. Party fact, mandri-Eestis on Virtsu ja Karuse vahel veel nn Muhu TET, alles siis pidi vahetama Lääne-Eesti TET’i kaardi vastu.

Lääne-Eesti TET

Üldiselt on Lääne-Eesti TET’i põhjapoolne osa väga lihtne, kohati igav. Matsalu kant on huvitavam, aga üldiselt on palju sirgeid kruusateid. Tore oli sõita üle vana Kasari jõe u. 300m pikkuse silla, mis oli pärast valmimist Euroopa pikim raudbetoonsild.

Mingil hetkel jõudsin Haapsalu lähistel Loode-Eesti TET’ile. Siis läks sõit huvitavamaks ja hakkas ka juhtuma.

Loode-Eesti TET

Kuna Roosta jäi lähedale ja kell sai kolm, siis otsustasin teha väikese lõuna. “Päeva püük” oli räim. Pannil praetud koos kartuliga. Hinne 5.

Roosta Puhkeküla restoranis oli värske praetud räim

Loode-Eesti TET keerutab ümber Lääne-Eesti Suursoo maastikukaitseala. Väga vaheluv rada — metsateed, soised kohad, sügav liiv, järved Nõva kandis. Vaheldusrikas sõit. Teepeale jõi mitmeid liivakarjääre, kus seekord ma hullamas ei käinud, samuti “Dubai” krossirada, 100% liiv.

Üks vahva koht on Piirsalu Raketibaas. Ballistilised keskmaaraketid R-12 olid suurimad Eestis olnud raketid, mõeldud eelkõige Lääne-Euroopa sihtmärkide ründamiseks tuumarelvadega.. Märja ilmaga on juurdepääs raketibaasile kaunis väljakutseid pakkuvalt mudane. Ühest raketihoidlast saab läbi sõita, teisest peab ringi sõima.

Piirsalu Raketibaas oli aktiivne 1960-80

Peagi hakkas lähenema Padise kant. Oleme seda TET’i osa mitu korda läbi sõitnud sh ka Suleviga, aga mitte nii niisketes tingimustes. Tundub, et sel suvel ei kuivanudki mõned kohad ära.

Suur vahe on tavalisel mudal-mullal ja savisel mudal — terav silm näeb ka puhta savi kamakaid tagarehvil

Läänemaa ja Harjumaa piiril tabas esimene tõsine vastulöök. Kuni siiani olin väga edukalt oma Michelin Trackerid suunanud mistahes palgiveoteedele, loikudesse, ojaületustesse ja muda-aukudesse. Aga siin rööbastesse sõites tundus kohe asi kahtlane. Tagarehvis kadus igasugune veojõud. Rehv oli savi täis. Ca 15 minutit rasket tööd, et ca 170 kg tsikkel roopast välja saada, ringi pöörata ja mudast tagasi tugevamale maale jõuda. Õnneks oli 28-liitrisest pagist pool otsas ja selletõttu veidi kergem. Selg aga annab tunda tänaseni. See lõik tuli mul ainukesena vahele jätta.

Nii näeb välja loobumine, päästeoperatsioon ja taganemine mudast

Õnneks tuli peagi pööre Paldiski peale. Pool tundi põlluteid, asfalti ja väike kehakinnituspeatus. Paldiski Alexela tankla on meil olnud põhikoht hamburgeriks. Kohtusin kohvikus ühe prantslasega, kes oli neljandat nädalat reisil ja ootas Paldiskis Kapellskär’i praami. Üldiselt oli tal juba kogu oma reisist kopp ees ja kippus kiiresti koju. Teatas et Stockholmist põrutab mööda kiirteed Pariisi otse. Pole ime, ta oli seljataga nädal Alpi-kurusid (Prantsusmaa, Šveits, Itaalia , Austria), Tatrad ja siis veel nädal Poola-Balti siledaid teid.

Alexela Paldiski tankla on strateegiliselt hea koha peal Loode-Eesti TET’il kohvi või burgeri jaoks

Paldiski-Tallinn oli juba väga tuttav tee. Seda oleme Suleviga koos palju sõitnud, kui Morocco Sadraidersi jaoks trenni tegime. Vana tuttav liiva-lõik Klooga kandis kõrgepingeliinide kõrval. Looklevad metsateed. Ainus üllatus olid elektrikarjused, mis nüüd Keila-Joa kandis Türisalu raketibaasi ja Peeter Suure merekindluse territooriumitel kiiret edenemist takistasid. Neid pidi päris mitu korda eest võtma ja siis tagasi panema. Ise-enesest on kogu see Türisalu kant huvitav. Isegi Türisalu-Naage rooduvarjendi tõus tundus laugem kui varem.

Türisalus on militaarobjekte I Maailmasõjast, II Maailmasõjast ja okupatsiooniaja Külmast Sõjast

Tallinna lähedal Laagrisse jõudes läks pimedaks ja hakkas uduvihma sadama. Siis otsustasin, et on sõidetud küll ja Männikut enam ette ei võtnud. Ei hakanud oma õnne katsetama. Kell oli juba kaheksa.

Päris sürrealistlik oli viimase lõiguna paksus uduvihmas ja pimedas Tallinnas paarümmend km sõita oma seiklurattaga autode vahel.

Varustus

• Tsikkel: 2002 a KTM LC4 640 Adventure

• Rehvid: Michelin Tracker (ees ja taga)

• Pagas: Enduristan Blizzard S

• Navi: Garmin Zumo XT + TET Estonia track

• Pulsokas: Garmin EPIX PRO